Silver küüditati 8-aastaselt, 1. aprillil 1951 koos teiste lastega – ilma vanemateta – Siberisse. Tema seitsmest aastast Siberis on kaante vahele saanud põnev jutustus. Vaata, mida ta ise ütleb:

„Elu oli era­kord­set vahel­dust ja põne­vust täis. Igal juhul olid meie ela­mused pesu­ehtsad ja isik­li­kust seisu­kohast jul­gen väita – ka koge­mist väärt. Nii väärt, et ei oska neid kahet­se­dagi.”

Aimar Altosaar, „Postimees”, ajakirjanik:

„Nõukogude okupatsiooni ja kommunismi­ehitamise eba­inimlikust argi­päevast on ilmunud sadu mälestuste­raamatuid, kuid üks oli siiani puudu.

Silver Silliksaare meenutused maailmast, kuhu ta palju­lapselises Tartumaa peres sündis, on juba esimestest mälu­piltidest era­kordselt julmad ja õõvastavad.

II maailma­sõja lõpu­aastatest kuni 1950-ndate teise poole aega hõlmav „Silveri Siber” mõjub oma suhteliselt väikesele mahule vaatamata monumentaalselt.

Heas sõnastuses täpsed kirjeldused sellest, kuidas 1940­ndate teisel poolel võim käitus ausa talu­perega, kes ei tahtnud kolhoosi minna, isa tapmine, ema vangistamine ja laste küüditamine 1951. aastal selle eest, et nõu­kogude võimule ei meeldinud nende usk.

Sügava mulje jätavad orjatöö ja äärmise viletsuse kirjeldused Siberi kolhoosis maha­laskmisega ähvardavate võimu­esindajate piitsa all, järel­küüditamised ja pere­liikmete julmad kiusamised — seda kõike võim tegi.

Karmile sisule vaatamata on raamat väga kergesti loetav ning elu­jaatav, sest autor ja tema pere ei murdunud kõigele vaatamata, ning meil on põhjust olla väga tänulik selle raamatu eest.”

NB! Raamat ilmub 31. märtsil 2026. Selleks, et seda selleks päevaks kätte saada, saad ette tellida.

• ISBN: 978-9916-4-3651-6
• Aasta: 2026
• Lehekülgi: 160
• Suurus: 15 × 21 cm
• Keel: eesti